8. august 2007

vot nüüd istun portsu otsas. Olen harjunud et blogides saab ilusasti mõtteid korrastada, aga just nüüd kui mul seda kõige rohkem vaja läheb, on mul see võimalus ära võetud. Noh eks see mu enda kiiks, et oma suuri uudiseid nii vaka all hoian. Kardan, et poolt aastat ma küll vastu ei pea. Mis sa rohkemast ajast räägid. Et milles siis teema? Juba varsti vist mingi nädal aega oleme mina ja Taavi ametlikult kihlatud. See tähendab siis seda, et järgmine suvi tulevad meil ilusad mõnusad pulmad ja kuupäev sai paika pandud. Just just... lõpuks võtsime mõistuse pähe. Mingit suurt põlvili langemist ei olnud ja ettepanek tuli rohkem minu poolt. Hakkasin siin lihtsalt üks päev oma elus plaane tegema, et millal mis asi. Millal uus kodu, millal uus laps.... ja noh tulemus on siis see ,et kui ma pulmitada tahan, siis ongi järgmine suvi suht ainuke võimalus. Ja aasta peaks olema piisav organiseerimise aeg. Isegi mulle. JA Taavi tuli supstik minu mõtetega kaasa. Viskas veel nalja, et ega tal enam pääsu niikui nii pole.

Alustasin siis ennekõike koha otsinguga. Alguses tahtsin Luhtre talu. Aga see osutus palju kallimaks kui keskmised mõisad. JA pidu oleks värskes õhus katuse all. Eesti ilmasid tundes, ei tahaks kuidagi riskida.

Saatsin veel hinnapäringuid sinna ja tänna ja hetkel broneerisin meile Vihula mõisa. Et siis tuleb mõisapulm. Esialgu valisime omale 5 juuli kuupäevaks, aga nüüd selgus, et Vihula on 5-ndal juba broneeritud . Hetkel siis püüan bronnida 12-ndat.

Vihula oli ilus koht, odav koht ja mahutab nii külalised, kui ansambli ühte ruumi ära. Pealegi hetkel tundub ka suhtlemine üks normaalsemaid.

Otsustasime et tasume ka külaliste ööbimise. Ega ta odav ei tule, aga samas nad on meie sõbrad ja perekond ja me tahame, et nad meie peost osa saaksid. Ja seda ilma liigsete sekeldusteta. Ma ei tahaks kuidagi, et keegi peab varem ära minema, sest tal ei ole võimalik tuba üürida. Külalisi tuleb 70 ringis. Tahtsime alguses 40-ga hakkama saada. Aga siis läks süda haledaks, et kuidas me selle ja selle välja jätame.

Ja ansambliga on meil kah raskusi. Ei tahaks kuidagi süldibändi, aga sellist nagu meile meeldiks ei ole. Isegi mitte raha eest. Kuigi hingehinda ka nüüd maksta ei tahaks.

Mulle meeldivad pisiasjad ja tahan et minu pulmad oleksid täis pisiasju. Mõtlesin juba välja kellest saavad lilleneiud ja kes saaksid meie ette roosiõisi loopida. Kaks pisikest 4 aastast tüdrukut .. Üks on minu suguvõsast ja teine on Taavi suguvõsa pesamuna. Ja siis kaks natuke suuremat sugulast lilli hoidma. Üks siis on näiteks minu tädi tütar ja teine on teise tädi tütre tütar. Muuseas selle teise tädi tütrega koos olime me esimese tädi pulmas lilleneiud ja mäletan kui tähtis see minu jaoks oli.

MA pean vist ka asjasse pühendama kalli meheõe, sest tal on üks tutvus, keda mul on hädasti vaja. Pulmaisa nimelt.

Nii et mul on koht olemas ja täna peaks vastus bronni suhtes tulema. Paar bändi kandidaati on ka olemas ja nendele on vaja ainult hinnapäring saata. Jätaksin selle Taavi tööks.

Minu kaks kullamuna sõbrannat teavad ka juba. Aga andsid vaikimisvande! ja on juba abiks organiseerimisel. Üks lubas bändi peale mõtelda. Loomulikult rääkis ta ka juba oma mehele, aga sellega ma vaikselt juba arvestasin. Lubas ka kohe minu emale helistada, aga ma talle ehitan...

Oh läheb esimene jutt liiga pikaks vist.

Eks ma siis kirjutan varsti jälle.

Ahjaa unistan laulatusest.

Aa ja veel. Tunne: nagu pilve peal. Pulmad on nagu narkootikum. Ma ei saa kunagi küllalt nende peale mõtlemisest. Nii kui tuju paha, siis jälle unistama ja ongi naerunägu ees.